18.7.11

Not so good.

 Ühesõnaga...läksin õue, oli pime, põõsas krabistas keegi ja siis hüppas mingi loom sealt välja ja pani ajama...ma ehmusin ja koperdasin ja muru oli libe, sest alles sadas vihma ja siis käis mu ajust läbi mingi mõnus raks ja ma sain pihta, et ohohoooo - see nüüd oli küll mu jalaluu, mis läks. Kõige toredam oli see, et ma olin üksi väljas ja teised olid kõik toas ja vaatasid mingi ELUkõva audio peal filmi ja kui ma karjusin seal appi endale kedagi, siis arvake ära, kas keegi mind kuulis ka? Ahahhaa, mingi 15 minutit lihtsalt karjusin (pärast viit minutit oli sõna "APPI" asemel põhiline juba sõna "JOBUD". Lõpuks hakkas mul lihtsalt pilti taskusse viskama ja siis ma lihtsalt lohistasin ennast mingi trepini...võite ainult arvata, kui hea tunne see oli...jala sees mingi kont liikus samal ajal, wiiiiih (see pilt nägi kõrvalt välja nagu mingi stseen kusagilt katastroofsest filmist) Enivei, lühidalt - lohistasin kohale end, siis hakkasin aknaklaasi taguma...lõpuks Triin kuulis ja tuli vaatama, miks ma laamendan seal...ja voilaa, poole tunni pärast tuli kiirabi ka ja viis mu sealt minema. Ja noo, tulemus on siis kips 5 nädalat ja luu kahest kohast katki. Aaa positiivne on see, et enne Austraaliat saan ikka kõndima vist.
Ma ausalt ei tea, mida ma teen 5 faking nädalat selle kipsiga. Mul on see alles veidi üle 24h olnud ja juba tahaksin selle katki lüüa. Esiteks ma ei saa karkudega ka väga liikuda, sest isegi õhus kõikudes on jalas vastik valus tunne ja seda ma ei hakka mainimagi, et seda kipsi on neetult raske endaga kaasas kanda, kui jalga peab õhus hoidma -.-
Ma olen NII vihane lihtsalt.
Igav on ja nõme on ja ebamugav on ja...masendav.

Photobucket

0 comments:

Post a Comment