1.10.11

call me Blondie

Photobucket


Kuna vahepeal meil Internetile ligipääs ühtlaselt puudus, siis oli mul lausa aega õhtuti mässata kunstilisemas vallas.

Ma tegelikult üritan siia vähem Austraaliast kui sellisest kirjutada, sest ma ei taha, et see siin mingisuguseks reisiblogiks muutuks.

Aga muidu on kõik väga viimase peal. Hetkel asume Oranges, New South Wales'is ja elu on lill nagu ikka siinpool maakera:)
Teeme oma teise aasta viisa jaoks farmitööd (töö on tegelikult selle kohta palju öeldud. Ja õnneks ei ole tegu loomafarmiga, ainult õunapuud ja kirsid põhiliselt, easy shit noh) ja tsillime niisama. Palk on niisama lebotamise ja tsillimise eest ikka väga kõrge. Numbritest ei räägi, aga ütleme nii, et rikas tunne on.

Ps. Mulle nii meeldivad mu uued sõbrad. Siin on kõik nii toredad ja rõõmsad ja ilusad inimesed. Laaav the attitude.


Ja õnneks on siin õlle ka joodav. isegi australian made.

Kui nüüd iirlastest naabrid nii armsad on ja mind kaasa linna mingi päev võtavad, siis sebin ma endale roosa vesika ka, siis on elu eriline lill. Muide, siin on hetkel nii palju võililli igalpool, meenutab mulle Eestit härdalt...ahhahahaa.

Ja ma nägin täna muide suurt karvast ämblikut. See oli kuidagi mu külmkappi saanud. Pole õrna aimugi, kuidas. Mind valdab hetkel igaljuhul paranoia ämblikute suhtes. Igasugused uksed peab nüüd Kaabi avama.

Cheers, happy people!

0 comments:

Post a Comment